Selleks, et eestlased peagi vaimupimedusse ei jääks, oleks Üleoja sõnul pidanud tänavu toimunud valimistel palju rohkem rõhku paneme õpetajatele. "Meil käib Euroopas sõda, me saame aru, et meie number üks probleem on julgeolek, aga selle kõrval oleks pidanud järgmine peateema olema see, kust tulevad meie õpetajad ja miks nad tulevad: mis on need põhjused, et nad soovivad õpetajaks saada?" tõi ta välja. "Midagi sellist nägin ma vist ainult ühe erakonna valimisprogrammis, kes on nüüd rõõmsalt koalitsioonis. Minu teada ei jõudnud koalitsioonileppesse sellest kõigest silpigi. Ehk see teema, mis oleks võinud olla põhiteema, on maha vaikitud," märkis ta. Dirigendi sõnul oleks pidanud selgemalt rääkima õpetajate palgast. Samuti on oluliseks teemaks õpetajate ühiskondlik positsioon. "Kui mõtlen, milline oli õpetaja minu koolipõlves, mida üks õpilane tohtis ja ei tohtinud omale õpetaja suunal lubada, siis mulle tundub, et tänases ühiskonnas on õpetaja poksikoti rollis, teda võivad poksida kõik: õpilane tohib teda poksida, lapsevanem tohib teda poksida ja ministeerium tohib teda poksida," lausus ta. Üleoja rõhutas, et õpetaja pole see, kes suudab kõigi probleeme lahendada. "Seda kõike selle töötasu eest, mida õpetaja saab," rõhutas ta. "Kui me sooviksime, et meie kõige paremini selle töö peale sobivad noored valiksid selle elukutse, tuleks luua tingimused. Ja need tingimused peaksid olema seal koalitsioonilepingus praegu kirjas." Üleoja sõnas, et võrreldes reaalainetega, kus õppetulemusi mõõdetakse valdavalt kooliruumides, on muusikahariduse tervist võimalik hinnata laulukaare all toimuva järgi. Seda, kas laulupidu Eestis püsima jääb, Üleoja väita ei julge. Olukorra ilmestamiseks tsiteeris ta Ungari heliloojat ja õpetajat Zoltan Kodalyt, kes sõnas, et kui laulab kool, siis laulab rahvas. "See lause on täna täpselt sama aktuaalne, kui siis, kui Kodaly selle välja ütles. Täna me näeme, et kool laulab väga palju vähem, kui ta laulis aastaid või aastakümneid tagasi ehk muusikaharidust koolides, muusikatundide arvu on tublisti koomale tõmmatud," tõdes Üleoja. Koorijuhi sõnul jõuab koolides toimuv vältimatult ka laulukaare alla ning teatud asjadest saame me juba täna minevikuvormis rääkida. Üleoja tõi välja, et see, et saabuval noorte laulupeol on kaare all noori lauljaid vähem, kui varem, on minevikus tehtud otsuste ja asjaolude kokkulangemise tagajärg. "Aga see on alles algus," märkis ta. "Lauljate vähenemist näeme ka tulevikus." Vaadates täiskasvanute koore, siis suure osa laulukaare alla kogunenud lauljatest moodustavad Üleoja sõnul 50- kuni 70-aastased, kes kes elavad 1980. ja 1990. aastate mälestuste pealt ja kes kannavad endas laulupeole omast tunnet. "Siit 20 aastat edasi, siis me teame, et seda põlvkonda seal kaare all enam ei ole või on selle põlvkonna viimased riismed seal kaare all. Ja me teame, et see põlvkond, mis alt peale kasvab, on märgatavalt hõredam. Ehk siis kui ma tahaksime seda kukkumist ära hoida, peaksid need otsused olema tänaseks juba tehtud," rääkis ta. Dirigendi sõnul saab öelda, et praegu kaotame me nii kvaliteedis kui kvantiteedis ning kui tänasel päeval midagi muutes saab tulemusi näha paarikümne aasta pärast. "Enne me seda lauluväljakul ei näe," nentis Üleoja. Kerge tõi välja, et võrreldes eelmise laulupeoga on lauljaid kõigis kooriliikides vähemaks jäänud. "Me näeme väga tõsist kukkumist nii kooride kui ka kooriliikmete arvus. Väga paljudes segakoorides on meeslauljate arv vähenenud. Vaadates kõiki neid arve maakonniti, siis paraku pean kurbusega tõdema, et meil on Eestis väga palju maakondi, kus teatud kooriliike ei eksisteerigi." Kerge täheldas, et tänapäeva õpilaste võime koorilaulu õppida ei ole enam nii erk kui varem. "Ma näen koolis ringi liikudes koridoris selliseid väga kivistunud kujusid, kes on ainiti oma pilgu nutitelefoni suunanud. Need pildid vahetuvad seal kiiresti, kogu maailm pulbitseb ühes helendavad ekraanis," kirjeldas ta. "Aga kui me võtame selle vahva, natukene päevi näinu Heino Kaljuste "Jo-le-mi" õpiku lahti, siis seda pulbitsemist on küllaltki palju vähem, kuigi sisu ja rikkust on seal väga palju," täheldas Kerge. Kerge sõnas, et ta ei ole kindel, kas tänapäeva noored tajuvad seda vastutust, mis neile laulupidude traditsiooni jätkumiseks õlule laskunud on. "Me võime sellest juttu teha, aga tema vaatab hetkeseisule otsa. Temal on vaja kohe ja praegu," nentis ta. Üleoja rääkis, et selleks, et laulupeod püsima jääksid, tuleb keskenduda mitmele aspektile. Esimene oluline punkt on järelkasvu tekkimine. "Kui järelkasvu ei tule, ei ole kedagi ka meelitada," märkis ta ja selgitas, et see on otseselt seotud kooli- ja muusikahariduse temaatikaga. Teise punktina tõi ta välja, et tänasel päeval kiputakse harrastuskultuuris liiga palju meelelahutust otsima. "Igasugune vaimne on kuskilt maalt võrdne spordi ja lihaste treenimisega ehk me teame, et kui sa tahad ennast füüsiliselt treenida, siis sa tegelikult lõhud lihast ja paranedes see kasvab tugevamaks ehk sa pead pingutama. Ega kultuuris pole asjad teistmoodi. Kui me soovime, et asjad edeneksid ja areneksid, peame olema valmis pingutama," tõi ta näite. "Vot seda soovi pingutada näen sellel harrastusmaastikul järjest vähem, aga seda soovi ei saa kellelegi vägisi sisse pressida," nentis ta. "Kui rääkida laulupeost ja laulupeo tulevikust, siis julgeksin öelda, et meie ühiskond saab täpselt sellise laulupeo, nagu ta väärib," lausus Üleoja. "Mitte parema ega halvema, vaid see peegeldab seda inimeste soovi ja hulka, kes on valmis selle eesmärgi nimel regulaarselt päris palju oma eluaega iga nädal pühendama." Toimetaja: Karmen Rebane Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu", saatejuht Maarja Vaino |