"Kui tuleb tuju peale, mängin ka pool kaks öösel saksofoni. Mitte keegi ei ole siiani veel pahaks pannud," muheles d¾ässmuusik ja saksofonist Lembit Saarsalu, kes veedab Paides oma pensionipõlve ning kelle lapsepõlvemaad on Roosna-Allikul. "Hommikusöögi teen endale ise, pudru, olen hea munakeetja, joon rohelist teed. Tihti sõidan Roosna-Allikule õe juurde või Vargamäele, sageli kirjutan muusikat ja muidugi tegelen arhiiviga," loetles Saarsalu tegevusi, millega ta täidab oma tegusaid päevi. Aprillis täitus Saarsalul 60 aastat saksofonimängija ja d¾ässmuusiku karjääri. "Tahtsin üles otsida need erilised kohad, kus minu saksofon on kõlanud. Pill on kõlanud 30 riigis. Ameerika, Alaska, Kuuba, Madagaskar, Mauritius, Bagdad, Damaskus, kõik Lähis-Ida linnad. Palestiina põgenikelaagris olen mänginud, kogu Euroopa on läbi mängitud ja siis muidugi see üks kuuendik planeedist, kuni Kamt¹atka ja Sahhalini saareni välja. Aga ma ikka jõuan välja selle ilusa lauseni, et ei poolt nii armas olnud seal kui külatänavas," ütles saksofonikuninga tiitliga tunnustatud Saarsalu. 8. juulil 77. sünnipäeva tähistanud Saarsalu sõnul oli üks tema kõrghetki, kui teda tunnustati Eesti d¾ässmuusikasse panustamise eest. "Aga ma ootan veel kõrgemat," muheles Saarsalu. "Kõrgem võiks olla see, et ma tahaksin ühe huvitava materjali esitada, mis mul on, see on tsükkel, mille teksti kirjutas 1917. aastal Friedebert Tuglas. Mul on see valmis, tahaksin teha kontserdi, kus oleks kammerorkester, dirigent ja trio. Sellise kava tahaksin veel teha," ütles Saarsalu. Toimetaja: Annika Remmel Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Christel Karits |
![]() Saksofonist Lembit Saarsalu Foto Kristjan Teedema |