Magistritöö pakub lahendust Eesti tänavate igikestvale roopaprobleemile
ERR Novaator, Jaan-Juhan Oidermaa, 05.08.2025
Meie mängijad reeglina tegutsevad mingis muus valdkonnas ja on hinnatud spetsialistid. Olgu siin ära toodud üks näide meie tromboonirühma liikme Kevin Müürsepa tegemistest :-)

Link uudise originaalile https://novaator.err.ee/1609745190/magistritoo-pakub-lahendust-eesti-tanavate-igikestvale-roopaprobleemile

Suure liikluskoormusega teelõikudel, sh bussipeatustes ja ristmikel, võiks asendada klassikalise asfaltkatte teerullibetooniga, osutab Tallinna Tehnikaülikooli kaitstud magistritöö. Kuigi lahendus võiks olla vastupidavam ja potentsiaalselt soodsam, peab see end enne laialdasemat kasutuselevõttu tõestama ka päris katselõikudel.

Lõputöö autori Kevin Müürsepa sõnul on tegemist tehnoloogiaga, mille potentsiaal Eesti teedevõrgu probleemkohtade lahendamisel on suur. "See on üks võimalus nendest kartulivagudest ristmikutel lahti saada. Tasub proovida, 100 protsenti tasub proovida," kinnitas Müürsepp.

Olemuslikult on teerullibetooni koostisosad samad mis tavabetoonil. Neist segatav segu on aga oluliselt kuivem. Erinevalt eritehnikat nõudvast tavalisest betoonteest saab paigaldada seda asfaldilaoturiga ning tihendada seejärel teerulliga. Lahendust on katsetatud ja kasutatud juba mitmetes riikides, kaasa arvatud Eesti lähinaabrite juures.

Sealsed kogemused on välja toonud mitmeid kitsaskohti, millega Eesti teadlased loodavad juba eos arvestada. Probleeme on olnud nii pinnakvaliteedi, ehitustöö kui ka tööstuse huvipuudusega.

Magistritöö juhendaja ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Ain Kendra lisas, et näiteks Lätis katsetatud lahendused on Eesti spetsialistide jaoks ebasobivad. "Lätlaste lahendused on tehtud vuukidega, aga ma tahaksin siin jõuda lahenduseni, kus häirivaid vuuke ei oleks," selgitas Kendra. Eestlastele tuttavam näide pärineb näiteks vanalt Peterburi teelt, millel sõitmist iseloomustab raudteelik jõnksutamine.

Lektor rõhutas samas, et teerullibetoon pole võluvits, millega lahendada kõiki teedega seotud probleeme. Eeskätt tasub see end ära aeglase ja tiheda liiklusega aladel, kus asfalt käitub kuuma ilmaga nagu plastiliin ning raskete sõidukite pideva koormuse all roopasse vajub. Ööpäevane raskesõidukite arv on seleks piisavalt suur näiteks Tallinna ringteel ja paljudel ristmikel.

Kohalik teadus

Kuigi teerullibetooni on mujal maailmas kasutatud, ei saa Kevin Müürsepa sõnul sealseid kogemusi ja juhendeid Eestisse üks-üheselt üle kanda. Teekatte omadused sõltuvad suuresti kasutatud materjalide eripäradest. Oluline on näiteks seegi, kas tee-ehitusel kasutatakse graniitkillustikku või kohalikku paekivikillustikku.

Oma magistritöö raames tegi Müürsepp rida laborikatseid, et leida Eestisse sobivaim vee ja tsemendi osakaal. "Õige veesisaldus on kogu selle asja võti. Kui meil on segu liiga vesine, ei saa me seda asfaldilaoturiga ja rullidega paigaldada. Kui ta on meil liiga kuiv, pole ta samamoodi töödeldav," selgitas ta. Nii tuleb arvestada segu tehes ka konkreetse päeva temperatuuri, õhuniiskuse, päikesekiirguse ja isegi transpordikaugusega.

Katsetes simuleeris Müürsepp teerullibetooni reaalset paigaldust vibroplaadiga. Selgus, et liiga märja segu puhul pole tihendamine võimalik. "Kui meil oli vesitsementtegur üle 0,4 ehk vett liiga palju, uppus mul isegi vibroplaat ära. See tähendab, et meil pole võimalik seda segu ka reaalses maailmas kasutada," kirjeldas ta. Teisalt andsid õnnestunud segud väga tugevaid katsekehi, mille survetugevus oli võrreldav tavabetooniga.

Odavam lahendus?

Üllatuslikult näitas lisaks praktilistele katsetele tehtud esialgne kuluanalüüs, et teerullibetoon on teatud tingimustes tavapärastest lahendustest odavam. Suure koormusega ristmiku rajamisel maksaks tavapärane lahendus ligikaudu 50,63 eurot, teerullibetoonist lahendus aga 31,56 eurot ruutmeetri kohta. Soodsam hind tulenes peamiselt lihtsamast ja kiiremast paigaldustehnoloogiast, mis ei vaja kallist betooni eritehnikat.

Nii Müürsepp kui ka Ain Kendra rõhutasid samas, et arvutused põhinevad teoorial ja ideaaltingimustel. "Ootamatult kujunes see tõesti asfaltkattest odavamaks – kas see ka tõesti nii on, selgub pärast katselõikude rajamist, sest seni oleme piirdunud laboratoorsete katsetega," sõnas lektor.

Põhjamaises kliimas võivad osutuda üheks komistuskiviks naastrehvid, mis kulutavad hoogsalt betoonpinda. Lahendusena pakub Müürsepp magistritöö välja hübriidkonstruktsiooni: teerullibetoonist aluskihi, mille peal on asfaldist kulumiskiht. "Pindame ära, paneme kulumiskihi peale. See on tegelikult lahendatav probleem, kuid me ei saa seda enne teada, kas see töötab, kui me ei katseta," ärgitas ta.

Kuna betoonalus läbi ei vaju, on kulumiskihi eeldatav eluiga umbes kaks korda pikem.

Tulevik sõltub tellija huvist

Kuigi laborikatsed on andnud paljulubavaid tulemusi, rõhutas Kevin Müürsepp, et materjali tegelikud omadused selguvad alles päris objektil. "Suuremad küsimused tekivad paigaldamisel. Kuidas seda paigaldada kõige efektiivsemalt ja saada ka kvaliteetne tulemus?" ütles ta. Mitmeid vastuseid nii paigalduse, kahanemispragude tekke kui ka tegeliku maksumuse kohta annaks esimese katselõigu rajamine, näiteks bussitasku näol.

Projektiga edasiliikumise peamine takistus on aga tellija ehk omavalitsuste ja riigi huvipuudus. Müürsepp tõdes, et kuna enamik suuri ehitusettevõtteid omab asfalditehaseid, pole ka neil huvi konkureerivat tehnoloogiat arendada. "See huvi peaks tärkama tegelikult ikkagi tellijate poole pealt. Meie kui ehitajad ei saa seda suruda, sest meile on see majanduslikult võib-olla ebamõistlik," nentis ta.  

Kendra lisas, et uue tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks on vaja kohalikku edulugu. Projekteerijad ja tee-ehituse tellijad on uue suhtes umbusklikud, kuni pole oma silmaga näha toimivat näidet. "Tavaprojekteerija tundmatusse kohta ei hüppa, seega peaks näiteks just Tallinn initsiatiivi näitama," leidis lektor.

Isegi täiusliku teekatte rajamisel varitseb Eesti linnades üks täiendav oht – maa-alused tehnovõrgud. "Kogemus on näidanud, et niipea kui tee all leidub mingisugune kommunikatsioonivaldaja, kes seal pärast tee valmimist läheb oma trasse korda tegema, lõhub ta selle hästi planeeritud konstruktsiooni ära," selgitas Kendra.

Pikaajalise lahendusena nähakse tehnovõrkude koondamist kollektoritesse, mis võimaldaks ennetada pidevat tänavate üleskaevamist. See on aga ulatuslik ja kulukas ettevõtmine.

Müürsepp jäi siiski optimistlikuks. "Potentsiaal on kõva ja iga uus asi toob alati värske hingamise. Minu arvates on see värske sõõm selles teemas olemas. Lihtsalt oleks vaja, et õiged inimesed sellega kaasa tuleks ja natukene seda asja turgutama hakkaks," arutles ta.

MTÜ Laulu- ja pillimänguselts Con Vivo, Aiandi tee 3-29, Lohkva, 62207 Tartumaa, e-mail: convivo, tel. +372 518 8010