Kui avalugu, Gershwini helge “Ameeriklane Pariisis” läks veel üksnes orkestri esituses, siis järgmistes numbrites osalesid ka jazzimehed. Tore üllatus oli Šostakovitši seatud “Tea for Two”, mille teemat puhudes Saarsalu koos oma kompanjonidega lavale saabus. Järgnes kaks originaalkompositsiooni orkestrile ja jazzansamblile (Heikki Sarmanto “Südamed” ja Lennart Simonssoni “Pyramus & Thisbe”) ning kaks asjaosaliste kompositsiooni (Lembit Saarsalu “Lend üle kõrbe” ja Paul Mägi “Hajumine”), nii et E. Kapi “Mõõkade tagumise” jazzansambliga versiooni ajaks oli kogu saal juba kaunis leilis. Pika kava lõpetas traditsionaal “When the Saints go Marching”. Loomulikult oli suur energiageneraator orkestrile lisandunud jazzkvartett. Ent uhkeid soolosid ei tulistanud mitte üksnes külalised, vaid ka paljud orkestrandid, kontsertmeister Linda-Anette Vertest alustades ja teatri juhi (!) Toomas Petersoniga lõpetades. Kõige hämmastavam oligi, kuidas terve orkester oli saadud tõeliselt ägedalt jämmivaks koosluseks, kollektiivi erakordselt nõtkest mängust ja tasakaalus ansamblilisusest rääkimata. Ning ei mingeid keelpillide “pikki noote”, mis igasugu kergema muusika orkestriseadete puhul nii (tüütavalt) tavaline – järelikult  olid ka head seaded (Paul Mägi ja Andrus Rannaääre). 

Rosinateks niigi uhkes juubelikringlis olid arhiivikaadrid Paul Mägi ja Lembit Saarsalu jämmimistest – nende ühine jazziteekond ulatub 40 aasta taha. Et see ekraanilt nähtud noor viiulivirtuoos tõesti maestro Mägi oli, sai kinnitust ka laval, kui esimesest puldist laenati dirigendile pill ja see põgusaks sooloks lõua alla sätiti!

 

Kuuldavasti polnud publik vaimustuses mitte ainult kodusaalis, vaid muusikuid tänati erakordselt sooja aplausi ja korduva püstitõusmisega suisa pealinnas – ilmselt esimest korda kollektiivi mõne kuu pärast täituvas saja-aastases ajaloos. Suurepärane, et ERR kolmanda, Tallinna kontserdi ka lindistas, seda oli tõeline nauding ka raadiost järele kuulata (uudiste tõttu ära jäänud lõpp pani lausa kiruma). Kas võlujõud tuli meie saksikuninga Sarsa & Co panusest või millestki muust? Igatahes on, mida mäletada!